Tõlketeenuse tellimine on mõnikord keeruline, kuna bürood kasutavad tõlkemahu leidmiseks erinevaid süsteeme. Paljud välismaa tõlkebürood arvestavad mahtu lähteteksti- ja sõnapõhiselt, kuna see on iseloomulik tõlketarkvara kasutamisele.

Eestis on enim levinud lehekülje- ja sihttekstipõhine arvestus (1 lehekülg on 1800 tähemärki koos tühikutega). Tõlke hind võib aga oluliselt erineda, sõltudes mahu arvutamise viisist.

Järgnevalt mõned olulised tähelepanekud.

Lähtetekstipõhine arvestus – saab kohe määrata täpse tõlke hinna

Tõlketöö alguses on saadaval ainult lähtetekst ning see on hinna täpseks määramiseks kõige läbipaistvam ja objektiivsem viis. Lähtetekstipõhise arvestusega saab juba  teenuse tellimisel teada, kui kalliks tõlge läheb. See annab selge ja täpse ülevaate, millise eelarvega peab arvestama.

Sihttekstipõhine arvestus – tekst võib tõlkimisel muutuda pikemaks või lühemaks

Sihttekstipõhisel tasu küsimisel tuleb arvestada võimalusega, et teksti pikkus võib tõlkimisel muutuda. Raske on prognoosida, kui palju tekst tõlkimisel pikeneb. Keelte eripärast tulenevalt võib see olla lausa 30% lähtetekstist pikem. Sellise teenuse tellimisel tuleb arvestada, et algselt pakutud hind on ligikaudne ning tuleb valmis olla ka märkimisväärselt kõrgema  tasuga  kui algselt eelarvesse paika sai pandud.

Lähtetekstipõhise arvestuse korral on mõttekas tõlkija enda huvides pakkuda kõige lühemat ja ökonoomsemat tõlget. Sihttekstipõhisel arvestamisel võib juhtuda, et tõlkija lisab teksti liigseid tähemärke ja kirjutab näiteks välja kõik lühendid.

Sihttekstipõhist arvestust kasutatakse siis, kui lähtetekst on esitatud formaadis, mis raskendab mahu hindamist. Tähemärkide arvu on raske hinnata näiteks käsitsi kirjutatud teksti ja pildifailide puhul, samuti ka audiofailide tõlkimisel või ümberkirjutamisel. Sellistel juhtudel lähtutakse hinnapakkumisel tunnihinnast ehk tööle kulunud ajast. Viimase puhul ei pruugi lähte- ja tähemärgipõhine arvestusviis olla kõige täpsem, sest salvestuse kuulamiseks võib kuluda tunde, ehkki teksti on seal vaid lehekülg.

Kuidas leida tähemärkide arv?

Arvestuslikuks tõlkeleheküljeks on 1800 tähemärki koos tühikutega. See vastab trükimasina leheküljele, kus tekst paikneb 30. reas (igas 60 tähekohta), trükitud 1,5 reavahega. Olenevalt ridade tihedusest ja šrifti suurusest võib ühele A4 lehele mahtuda mitu arvestuslikku lehekülge. Tähemärkide arv jääb aga alati samaks. Üks arvestuslik tõlkelehekülg sisaldab 1800 tähemärki (koos tühikutega) ehk 250 sõna.

Arvutis, elektroonilises formaadis, saab teksti mahu hõlpsasti leida Microsoft Wordis: Tools > Word Count > Characters with spaces; või: Review > Proofing >Word Count > Characters (with spaces). Saadud tähemärgid jagada 1800ga.

  • Algtekst – tõlketeenuse tellija poolt esitatud tekst, mis on vaja tõlkida teise keelde. Eelistatavalt peaks see olema originaaltekst, mitte tõlge.
  • Tõlketekst – sihtkeelde tõlgitud algtekst.
  • Lähtekeel – keel, milles algtekst esitatakse.
  • Sihtkeel – keel, millesse tekst tõlgitakse.
  • Tõlkija – isik, kes teeb kirjalikku tõlget.