Tõlkija – teeb kirjalikku tõlget.
Algtekst – tõlketeenuse tellija poolt esitatud tekst, mis on vaja tõlkida teise keelde. Eelistatavalt peaks see olema originaaltekst, mitte tõlge.
Tõlketekst – sihtkeelde tõlgitud algtekst.
Lähtekeel – keel, milles algtekst esitatakse.
Sihtkeel – keel, millesse tekst tõlgitakse.
Korrektuur – tõlketeksti ülelugemine teise inimese poolt eesmärgiga kontrollida selle keelelist õigsust ja arusaadavust.
Tõlke toimetamine – tõlketeksti algtekstile vastavuse kontrollimine.
- Sisuline toimetamine – kontrollitakse, et algteksti mõte on tõlketekstis õigesti ja midagi vahele jätmata edasi antud, laused loogilised ning terminikasutus ühtne.
- Erialane toimetamine – tõlketeksti kontrollitakse terminite õige ja asjakohase kasutamise seisukohast.
Tugiteenused – tõlkebüroo poolt tõlketeenusele lisaks pakutavad ja töö kvaliteedi tagamisele suunatud teenused: sõnaloendite ja tõlkemälude koostamine, terminoloogia väljatöötamine, konsultatsioonid keelelistes ja erialastes küsimustes, lokaliseerimine, väljatrükkimine, andmekandjatele kirjutamine, trükieelne teksti ülevaatus, küljendamine, kujundamine, kirjastamine jne.
Lokaliseerimine – tõlketeksti olulisel määral kohandamine lõppkasutaja keele- ja kultuurikeskkonda arvestades.
Kirjaliku tõlkimise saab üldjoontes jagada kahte valdkonda: ilukirjandustõlge ja tarbetõlge.
Tarbetõlge – lähtekeeles esitatud teave väljendatuna sihtkeeles. Tõlkebüroo osutatav tõlketeenus kujutab endast eelkõige tarbetõlget, mis hõlmab laiahaardelist teemaderingi ning mille esitamisstiil ja -täpsus sõltuvad kliendi poolt määratavast tõlketeksti kasutuseesmärgist.
Tarbetõlke kasutamise eesmärk
- informatiivne
- publitseerimine, sh reklaamtekstid
- dokumendina, sh avalikud dokumendid, õiguslikult siduva tehingu aluseks olevad dokumendid.