Tõlkija – teeb kirjalikku tõlget.

Algtekst – tõlketeenuse tellija poolt esitatud tekst, mis on vaja tõlkida teise keelde. Eelistatavalt peaks see olema originaaltekst, mitte tõlge.

Tõlketekst – sihtkeelde tõlgitud algtekst.

Lähtekeel – keel, milles algtekst esitatakse.

Sihtkeel – keel, millesse tekst tõlgitakse.

Korrektuur – tõlketeksti ülelugemine teise inimese poolt eesmärgiga kontrollida selle keelelist õigsust ja arusaadavust.

Tõlke toimetamine – tõlketeksti algtekstile vastavuse kontrollimine.

  1. Sisuline toimetamine – kontrollitakse, et algteksti mõte on tõlketekstis õigesti ja midagi vahele jätmata edasi antud, laused loogilised ning terminikasutus ühtne.
  2. Erialane toimetamine – tõlketeksti kontrollitakse terminite õige ja asjakohase kasutamise seisukohast.

Tugiteenused – tõlkebüroo poolt tõlketeenusele lisaks pakutavad ja töö kvaliteedi tagamisele suunatud teenused: sõnaloendite ja tõlkemälude koostamine, terminoloogia väljatöötamine, konsultatsioonid keelelistes ja erialastes küsimustes, lokaliseerimine, väljatrükkimine, andmekandjatele kirjutamine, trükieelne teksti ülevaatus, küljendamine, kujundamine, kirjastamine jne.

Lokaliseerimine – tõlketeksti olulisel määral kohandamine lõppkasutaja keele- ja kultuurikeskkonda arvestades.

Kirjaliku tõlkimise saab üldjoontes jagada kahte valdkonda: ilukirjandustõlge ja tarbetõlge.

Tarbetõlge – lähtekeeles esitatud teave väljendatuna sihtkeeles. Tõlkebüroo osutatav tõlketeenus kujutab endast eelkõige tarbetõlget, mis hõlmab laiahaardelist teemaderingi ning mille esitamisstiil ja -täpsus sõltuvad kliendi poolt määratavast tõlketeksti kasutuseesmärgist.

Tarbetõlke kasutamise eesmärk

  • informatiivne
  • publitseerimine, sh reklaamtekstid
  • dokumendina, sh avalikud dokumendid, õiguslikult siduva tehingu aluseks olevad dokumendid.